Jaanikaun - jaanikauna pulber

Jaanikaun – kaarob, jaanikõde. Jaanikaun on äärmiselt väärtuslik toiduaine, mis kahjuks  eestlase toidulaual veel üsna tundmatu on , siis  vajab jaanikaun ehk kaarob põhjalikku ülevaadet nii bioloogilisest, ajaloolis-arheoloogilisest, kui ka kasutamise aspektist lähtuvalt. Jaanikauna seemned kasvavad kaunades puul, mis kuuulub rohkearvulisse herneste perekonda nagu magusad herned, pähklid, sojaoad ja aedoad. Puu on algselt pärit Kesk-Idast, Araabia poolsaarelt, kuid kasvab nüüdsel ajal igal pool, kus kliimatingimused ja muld on sobivad. Jaanikaunapuid võib leida Austraaliast, Aafrikast, Lõuna –Ameerikast, Mehhikost, Kaliforniast, Arizonasest, Hispaaniast, Itaaliast, Portugalist ja Prantsusmaalt. Jaanikaunapuu on igihaljas ning kasvab 15-17 meetri kõrguseks. Et pisikesest õiest saaks 10-30 cm pikkune kaun, selleks kulub 11 kuud. Ta kannatab temperatuuri -6 C kuni 50 C ning kasvab hästi ka väheviljakatel, soolarikastel, kivistel, liivastel ja savistel maastikel. Siiski ei armasta ta väga niisket pinnast ja kohti, kus vee äravool on halb. Ta suudab vilja kanda ka põuaperioodil ning seetõttu on tema viljad  nälja ja põua ajal väärtuslikuks toiduks. Söestunud jaanikaunapuid ja tema seemneid, on leitud Iisraelist väljakaevamistelt, mida dateeritakse aastast 4000 e.Kr.  Jaanikauna seemneid on leitud ka haudadest Egiptuses. Seega teati ja kasutati jaanikauna juba väga kaua aega tagasi. Piibliuurijad leiavad, et tähendamissõnas kadunud pojast Luuka evangeeliumis viitab Jeesus jaanikaunale ehk kaarobipuu viljadele. Selle salmi kreekakeelses tekstis kasutatakse jaanikauna kohta sõna „keratin“, mis tähendab „väikest sarve“.  Jaanikaun ongi kujult sarvekese sarnane, ka kaasaegses kreeka keeles tähistab kaarobipuu vilja sõna „keration“. Arvatakse ka, et Ristija Johannes toitus kõrbes jaanikaunadest, see arvamus on nii laialt levinud, et vilju kutsutaksegi teise nimega jaanileivakesteks või püha johannese leivakeseks - Saint John’s Bread. Kalliskivide- ja kullatööstus on jaanikaunaga seotud juba iidsetest aegadest. Kaubavahetuses on väga oluline täpne mõõt. Arvatakse, et vanaaja kaupmehed kasutasid teatud seemneid, mille kaal on suhteliselt püsiv, kalliskivide ning kulla kaalumiseks. Nende seemnete seas olid ka jaanikauna seemned. Kreekakeelsest sõnast „keration“ on tulnud sõna „carat“ ja sellest ka meile tuntud karaat, mida kasutatakse möötühikuna  kullaäris tänapäevani. Jaanikauna seemnetes sisalduvat kummivaiku kasutatakse väga laialdaselt erinevates tööstustes. Teda leiab kosmeetikas, farmatseutikas, puhastusvahendites, liimides, fotopaberites ja väga paljudes muudes kohtades. Jaanikaunapuu puit on väga kõva ning peene kiuga -  treialitööks ning mööblitööstuses on see puit väga hinnatud. Jaanikaun toidulaual Kuna jaanikaunad on looduslikult magusad, suhkrusisaldusega kuni 72 %, siis kasutatakse teda söögiks kui maiustust. 1920-1930. aastatel oli jaanikaun populaarne maiustus ka Eesti turgudel ja laatadel. Tänapäeval valmistatakse jaanikaunast kakaosarnast pulbrit, mida saab lisada kuumale või külmale sojapiimale. Jaanikaunajahu segatakse nisujahuga ning valmistatakse näiteks pannkooke ning muid erinevaid kondiitritooteid. Jaanikaunajahu, mis on valmistatud seemnetega kaunast, on väga kiudaineterikas ning seda kasutatakse hommikusöökides. Peenemast jahust valmistatakse maiustusi, komme ja šokolaaditaolisi tahvlikesi. Jaanikauna seemnetest saadakse kummitaolist ainet, mida kasutatakse stabilisaatori ning  paksendajana paljudes toiduainetes. Seemnejääkidest tehakse tärklise  ja ning suhkruvabat jahu, milles on kuni 60 % proteiini sobides väga hästi diabeetikutele. Röstitud jaanikauna seemnedi saab edukalt kasutada ka aseainena kohvile, see on üsna levinud näiteks Saksamaal.  Hispaanias on röstitud seemneid segatud kohviubadega. Jaanikauna unikaalsed omadused Jaanikaun sobib hästi asendama suhkrut kuna on looduslikult magusa maitsega omades kõrget suhkrute sisaldust nagu sahharoos, glükoos, fruktoos. Oma maitselt meenutab jaanikaun kakaod ja šokolaadi, kuid temas ei ole kofeiini ega theobromiini, mis tekitavad sõltuvust ja allergiat. Need kaks ainet on stimulandid, mille körvalnähtudeks vöivad olla ärevustunne närvilisus, iiveldus ning südamepekslemine. Seetöttu on jaanikauna-jook hea asendus kakao ja shokolaadi tarbimisele. Jaanikaun ei sisalda ka sellised kahjulikud ühendid, nagu  fenüületüülalaniin, türamiin, mis mölemad on migreeni ja allergia allikateks ja on esindatud näiteks shokolaadis. Ka oblikhape, mis pärsib kaltsiumi ja tsingi omastamist ja on shokolaadi koosseisus, puudub kaarobis. Kaltsium ja tsink on kauni ja terve naha jaoks vajalikud. See seletab, miks on jaanikauna tarvitavate naiste nahk nii kaunis, näiteks Hispaania või teised Vahemeremaad. Jaanikaun on tähtis ka hea figuuri loomisel. Olles vähese rasvasisaldusega ning looduslikult magus vähendab ta vajadust teiste magusate, kuid kaloririkaste maiustuste järele. Lisaks sellele, et jaanikaun ei sisalda kolesterooli, ta ka vähendab liigse kolesterooli omastamist organismis,  parandades soolestiku motoorikat, kuna on väga rikas  lahustumatute kiudainete poolt. Väga väärtuslik on jaanikaun oma madala soodiumisisalduse  ja körge ehk 80 %-lise proteiinisisalduse tõttu. Kaarob ehk jaanikaun on samuti  vitamiinide A, B1, B2, B3, ja D ning selliste mineraalainete rikas nagu kaltsium, fosfor, kaalium, magneesium, raud, mangaan, baarium, vask, ja nikkel. Seda köike organismile optimaalses koguses. Teadlased on hiljuti avastanud kaarobi antioksüdatiivse omaduse. Parkainete balanseerituse töttu on jaanikaunal  antihemorroidaalne kohalik mõju, ning tugev  antibakteriaalne efekt ja soolestiku ärritust vähendav  toime. Teadlased on tuvastanud  jaanikauna effektiivset toimet  kaksteistsörmiku  haavandile ja funktsionaalsele  diarröale (köhulahtisus).

Teadlased soovitavad kaarobit tarvitada päevas minimaalselt 20 gr.

Jaanikaun on iidne unikaalne ja väga vajalik lisand ja uuendus meie menüüs ning igapäevases toidusedelis, mille pidev tarvitamine toob endaga kaasa stabiilse energia töusu ning vitaalsuse.

RDA: 20g.