Imetoit kinoa

ÜRO kuulutas 2013 aasta rahvusvaheliseks kinoa aastaks.

Kinoa e tšiili hanemalts on üks väärtuslikemaid supertoiduaineid, mis on kogu maailmas leidnud laialdast ja mitmekesist kasutust igapäevase toidulaua rikastamisel. Oskus valida tervislikku ja enda jaoks sobivat toitu on oluline kõigi jaoks. Toitumine, nagu ka meie eluviis, määrab selle, millised oleme paljude aastate pärast. Kinoa looduslikuks kasvupiirkonnaks on Andide mäestik Lõuna-Ameerikas. Kinoa oli mitmeid tuhandeid aastaid tagasi üks inkade ja asteekide põhitoiduainetest. Hispaania konkistadooride saabumisega Lõuna-Ameerikasse tegi kinoa kasvatamine läbi 400 aastat kestnud taandarengu. Meie päevil kasvatatakse kinoad Peruus, Tšiilis ja Boliivias, rangelt järgides ökoloogilisi nõudeid. Kinoa, nagu ka amarant (rebashein) ja metsik riis, ei ole botaanilisest seisukohast teravili, vaid söödavate seemnetega rohttaim, mille seemneid kasutatakse toiduks samamoodi nagu teravilja.

Mida kinoa sisaldab

Kinoa on rikas kvaliteetsete toitainete poolest, see on tervislik alternatiiv nii hommiku-, lõuna- kui õhtusöögiks ning sellest saab valmistada nii magustoite kui ka väikelastetoite.

Kinoa sisaldab 12–18% rohkem valku ja rauda kui ükskõik milline teravili. Kinoas on ideaalses vahekorras asendamatuid aminohappeid, mis on vajalikud rakkude arenguks. Pool tassitäit kinoaseemneid annab lastele vajaliku päevase valgukoguse.

Kinoa on rikas mangaani, magneesiumi, kaaliumi, fosfori, vase, tsingi, E- ja B6-vitamiinide, antioksüdantide ja kiudainete poolest. Kaltsiumit on temas rohkem kui lehmapiimas, ning võrreldes teiste teraviljadega on kinoas kõige enam küllastumata rasvhappeid ja kõige vähem süsivesikuid. Kinoa glükeemiline indeks (GI) on väike, mis tähendab, et suhkur imendub verre aeglaselt ega tekita veresuhkrutaseme kõikumisi.

Kinoa kasutamine

Kinoad on lihtne toiduks valmistada, see on kergesti seeditav ega tekita rasket täiskõhutunnet. Kinoa ei sisalda gluteeni, kolesteriini ega transrasvu. Eriti hästi sobib kinoa toiduks veganitele ja taimetoitlastele, noortele, eakatele ning füüsiliselt aktiivsetele inimestele, aga ka seedeprobleemidega inimestele ning tsöliaakia- ja diabeedihaigetele. Enne toiduks tarvitamist soovitatakse kinoaseemneid veega loputada, et eemaldada mõrkjat, saponiini sisaldavat õietolmu. Kinoad on lihtne keeta (nagu riisi), võttes üks osa seemneid ning kaks osa vett või puljongit - keemisaeg on vaid 15 minutit. Süüakse nagu putru, vastavalt maitsele erinevate lisanditega. Ideaalne lisand liha- ja kalatoitudele, võib lisada ka salatitesse. Samuti võib kinoad lisada suppidele ning küpsetistele. Enne toidu valmistamisel võib kinoad pannil praadida või ahjus kergelt küpsetada. Maitsva ja omamoodi pudru saamiseks võib kinoad keeta ka mahlas, samuti saab sellest valmistada mitmesuguseid magustoite. Kinoa seemneid võib jahvatada peeneks, aga lisada võileibadele või salatitesse ka tervelt. 100g kinoa energeetiline väärtus on 374 kcal ja ta sisaldab:

• valku - 13 g
• kiudaineid 4,2 g
• kaaliumi 740 mg
• fosforit 410 mg
• magneesiumi 210 mg
• kaltsiumi 60 mg
• rauda 9 mg