Jaanikaun - imeline taim minevikust
Aug 10, 2011
Jaanikaun ehk jaanikaunapulber nüüd müügil väga soodsa hinnaga Sojapoes!
Kuna Eesti lugejaskonnal puudub ülevaade sellest unikaalsest, antiiksest ja väärtuslikust viljast, siis püüame selle seda tühimikku täita.
Jaanikaun on äärmiselt väärtuslik toiduaine, mis kahjuks eestlase toidulaual veel üsna tundmatu on , siis vajab antud jaanikaun ehk kaarob põhjalikku ülevaadet nii bioloogilisest, ajaloolis-arheoloogilisest, kui ka kasutamise aspektist lähtuvalt.
Jaanikauna seemned kasvavad kaunades puul, mis kuuulub rohkearvulisse herneste perekonda nagu magusad herned, pähklid, sojaoad ja aedoad. Puu on algselt pärit Kesk-Idast, Araabia poolsaarelt, kuid kasvab nüüdsel ajal igal pool, kus kliimatingimused ja muld on sobivad.
Jaanikaunapuid võib leida Austraaliast, Aafrikast, Lõuna –Ameerikast, Mehhikost, Kaliforniast, Arizonasest, Hispaaniast, Itaaliast, Portugalist ja Prantsusmaalt.
Jaanikaunapuu on igihaljas ning kasvab 15-17 meetri kõrguseks. Et pisikesest õiest saaks 10-30 cm pikkune kaun, selleks kulub 11 kuud. Ta kannatab temperatuuri -6 C kuni 50 C ning kasvab hästi ka väheviljakatel, soolarikastel, kivistel, liivastel ja savistel maastikel. Siiski ei armasta ta väga niisket pinnast ja kohti, kus vee äravool on halb. Ta suudab vilja kanda ka põuaperioodil ning seetõttu on tema viljad nälja ja põua ajal väärtuslikuks toiduks.
Söestunud jaanikaunapuid ja tema seemneid, on leitud Iisraelist väljakaevamistelt, mida dateeritakse aastast 4000 e.Kr. Jaanikauna seemneid on leitud ka haudadest Egiptuses. Seega teati ja kasutati jaanikauna juba väga kaua aega tagasi.
Piibliuurijad leiavad, et tähendamissõnas kadunud pojast Luuka evangeeliumis viitab Jeesus jaanikaunale ehk kaarobipuu viljadele. Selle salmi kreekakeelses tekstis kasutatakse jaanikauna kohta sõna „keratin“, mis tähendab „väikest sarve“. Jaanikaun ongi kujult sarvekese sarnane, ka kaasaegses kreeka keeles tähistab kaarobipuu vilja sõna „keration“. Arvatakse ka, et Ristija Johannes toitus kõrbes jaanikaunadest, see arvamus on nii laialt levinud, et vilju kutsutaksegi teise nimega jaanileivakesteks või püha johannese leivakeseks - Saint John’s Bread.
Kalliskivide- ja kullatööstus on jaanikaunaga seotud juba iidsetest aegadest. Kaubavahetuses on väga oluline täpne mõõt. Arvatakse, et vanaaja kaupmehed kasutasid teatud seemneid, mille kaal on suhteliselt püsiv, kalliskivide ning kulla kaalumiseks. Nende seemnete seas olid ka jaanikauna seemned. Kreekakeelsest sõnast „keration“ on tulnud sõna „carat“ ja sellest ka meile tuntud karaat, mida kasutatakse möötühikuna kullaäris tänapäevani.
Jaanikauna seemnetes sisalduvat kummivaiku kasutatakse väga laialdaselt erinevates tööstustes. Teda leiab kosmeetikas, farmatseutikas, puhastusvahendites, liimides, fotopaberites ja väga paljudes muudes kohtades. Jaanikaunapuu puit on väga kõva ning peene kiuga - treialitööks ning mööblitööstuses on see puit väga hinnatud.
Jaanikaun toidulaual
Kuna jaanikaunad on looduslikult magusad, suhkrusisaldusega kuni 72 %, siis kasutatakse teda söögiks kui maiustust. 1920-1930. aastatel oli jaanikaun populaarne maiustus ka Eesti turgudel ja laatadel.
Tänapäeval valmistatakse jaanikaunast kakaosarnast pulbrit, mida saab lisada kuumale või külmale sojapiimale. Jaanikaunajahu segatakse nisujahuga ning valmistatakse näiteks pannkooke ning muid erinevaid kondiitritooteid. Jaanikaunajahu, mis on valmistatud seemnetega kaunast, on väga kiudaineterikas ning seda kasutatakse hommikusöökides. Peenemast jahust valmistatakse maiustusi, komme ja šokolaaditaolisi tahvlikesi. Jaanikauna seemnetest saadakse kummitaolist ainet, mida kasutatakse stabilisaatori ning paksendajana paljudes toiduainetes. Seemnejääkidest tehakse tärklise ja ning suhkruvabat jahu, milles on kuni 60 % proteiini sobides väga hästi diabeetikutele.
Röstitud jaanikauna seemnedi saab edukalt kasutada ka aseainena kohvile, see on üsna levinud näiteks Saksamaal. Hispaanias on röstitud seemneid segatud kohviubadega.