73% eestlastest kannatab talvel D-vitamiini puuduse all!
Vitamiini D3 olulisest rollist inimese tervisele saadi aru juba üle saja aasta tagasi. Ometi vaevlevad inimesed 21. sajandil D-vitamiini vaeguses ning ametlikud normid, kui palju võiks seda manustada, on praktiseerivate arstide arvates liiga väikesed. Eestis peetakse D-vitamiini taseme alumiseks normiks organismis 75 nmol/l. Vereanalüüsid näitavad, et suurel hulgal Eesti elanikkonnast on see näitaja üheksal kuul aastas alumise piiri lähedal või alla selle.
Teaduslike uuringutega on tõestatud, et D3-vitamiin on oluline luustiku tervisele ja laste aju arenemisele. D-vitamiini madalat taset on seostatud ka diabeedi, autoimmuunhaiguste, epilepsia ja infektsioonhaiguste arenguga. D-vitamiin on oluline astma, tuberkuloosi ja muude infektsioonhaiguste ravis. Turu ülikooli neuroloogiakliiniku uuring sclerosis multiplex´i ravis tõestas selgelt, et D3-vitamiin on oluline ka selle raske haiguse ravis.
D3-vitamiini kasulikkuses ei kahtle keegi, ei arstid ega tervishoiuametnikud, aga käärid tekivad siinkohal sellest, kui palju on kasulik ja ohutu D3 manustada. Tartu Ülikooli Kliinikumi lehelt leiab järgmised soovitused: terved täiskasvanud 15–20 ?g (600–800 IU); vanurid ja tubased täiskasvanud 30–50 ?g (1200–2000 IU); lapsed kuni 12 eluaastat 10–20 ?g (400–800 IU); lapsed 12–18 eluaastat 15–20 ?g (600–800).
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt tehtud uuringute järgi tõsteti 2012. aastal täiskasvanutele ohutu D-vitamiini totaalkogus ööpäevas 50 mikrogrammilt 100 mikrogrammile (2000–4000 IU).
D3 kutsutakse hellitavalt ka päikesevitamiiniks, sest põhiliselt tekibki D-vitamiin inimese nahas päikese toimel. Ent mõelgem, kui palju on meil päikeseküllaseid kuid. Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, mil selle vitamiini tase on normist madalam 73% inimestest, ja isegi suvel kannatab 30% eestlastest D-vitamiini puuduse all. See selgus Tartu ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst. Uuringus osales ligi 400 tervet 25–70aastast inimest üle Eesti.
Meie laiuskraadil ei ole vajalikku UVB-kiirgust kuude viisi. Tartu ülikooli füüsikute tehtud UV-kiirguse mõõtmiste tulemusena teame, et oktoobrist mai alguseni on päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki.
Uuemad uuringud on näidanud, et senised kartused seoses D3-vitamiiniga kaasnevatest võimalikest mürgistustest on liialdatud. AJCN (American Society for Nutrition) on seisukohal, et tervele inimesele on turvaline isegi 250 mikrogrammi päevas.
Eesti juurtega Rootsis üles kasvanud ja töötanud dr Jaan Suurküla arutleb oma blogis nõnda: „Loogiliselt peaks ülempiir olema kogus, mida sinu keha maksimaalselt toodab päikesevanni puhul. See on umbes 20 000 IU-d (500 mikrogrammi). Kui inimene viibib päikese käes kauem, siis keha kuidagiviisi paneb piiri, nii et nahk D3-vitamiini juurde ei tooda. Mõned uurijad arvavad, et 20 000 võib olla tegelikult vajalik doos. Igal juhul, teadaolevalt pole keegi päikesevannist mürgitust saanud.“
See „piiri panek“ tähendab seda, et ülejääk blokeeritakse nahas asuva melaniini abil. Melaniinisisalduse taset näitab naha pruunisuse aste. Mida rohkem on melaniini ehk päevitunum inimene, seda vähem saab ta D-vitamiini päikesest loomulikul teel.
Talvel soojamaareisidelt koju tagasi saabujatel püsib D-vitamiini arvestatav tase veres 3–4 nädalat ja hakkab siis taas langema.